Äratus kl 5.00, väljasõit Laagri Maksimarketi parklast 7.00.
Tallinn - Läti - Leedu - Poola.
Poola poes üritas R Horvaatia rahaga maksta. Poemüüja seletas midagi tundmatus keeles ja pani me toidukraami oma selja taha ära, vaatasime imestunud nägudega ringi ja aru ei saanud mis viga on. Siis näitas tädi raha peale ja tuli äratundmine, et vale valuuta. Samal ajal pillas vist keegi kohalik oma õllepurgi maha, niet õlut lendas ja loomulikult saime sahmaka õlut ka meie kaela.
Poolas ööbisime A tähega linna lähedal, piirist umbes 100km. Väga vahva koht, kasutada oli ka kööginurk. Otsustasime toas ööbida (30 kohalikku nägu), enamus rahvast oli veel nii vaimustuses telkimisest et läksid männimetsa alla käbide otsa telkima (10 kohalikku nägu). Õhtusöögi ajal aga hakkas äike üha kiiremini lähenema ja varsti oli tohutu sadu ja müristamine ja välkumine kohal. Tohutult "tihe" äike, eelmine müristamine ja järgmine välk olid korraga. Otsus toas magada tundus kiiresti õige mõte. Kui öösel poleks koer haukunud ja hobune hirnunud, oleks täitsa magada saanud :)
01. august, pühapäev
Väljasõit kl 8.00.
Poola, Pooola, Pooooooola
Leedus ja Poolas oli tihti näha maisipõlde. Tekkis küsimus, kas maisitõlvikud juba valmis ei peaks olema? Reisi lõpuks tekkis kahtlus kas tegemist üldse on maisipõldudega....
Päeva teine pool möödus sõites ühest Poola külast teise Poola külasse. Tüütus.
Õhtul kl 19.00 jõudsime Slovakkiasse. Esimene peatus oli oli 100m piirist, R nägi tee ääres tanki. Järgnes fotosessioon. Napilt jäi ära teine peatus järgmise 100m pärast, tee ääres oli lennuk aga puudus parkimisvõimalus.
Ööbimiskoha otsingud. Esimene võimalus: silt tee ääres lubab "apartamentse". Uurides selgub, et meie 27st inimesest oleks neil võimalik mahutada 8 tk. 2 in oleks 40 euri ja 4 inimest 70 euri. Peame kalliks ja kuna tütarlapsed ei olnud ka eriti rahvusvahelised ja abivalmid siis jätkasime otsinguid. Teine võimalus: avaneb paar km edasi "Motel Jami". Jällegi teeb tütarlaps suures silmad seltskonna suuruse peale. Lõppkokkuvõtteks saame 3 tuba = 2+3+4 inimesele ja mahutame ikkagi 27 inimest kõik ära. Abiks põrandapind ja madratsid. Sättisime ennast sviiti (50 euri), vanniga ja kahe toaga ja puha. Tegelt ei teagi mitu inimest seal toas siis lõpuks magas, igatahes tuli nina hinnaks 5 euri. Minu meelest sviidi ja vanni eest päris hea tulemus.
02. august, esmaspäev
Slovakkia - Ungari - Horvaatia
Juba on lõbusam - ümberringi on ümarad mäed, päevalillepõllud, väikesed majad... Õhtuks peaks Plitvice rahvuspargi kanti jõudma.
Tõsiselt nunnu - sõidad kiirteel 130ga (hirmus), kõrval kaugemal on ümarad mäed, nende jalamil on väikesed külakesed, keset küla paistab kirikutorn, mäe küngastel on kollased päevalillepõllud, mööda künkaid sõidab rong... :)
Politsei pidas kinni Ungaris. Sõitis kiirteel ette, vilgutas "Follow me" tulesid, järgnesime neile. Härrad küsisid dokumente ja kui palju meil suitsu või alkot kaasas on? Paar pudelit mis meil õlut oli, neid ei huvitanud ja võisime edasi minna.
Esimese tassi sain ka Ungaris ära. Nimelt tegime peatuse S-tähega linnas. Seal Balatoni nimeline järv ja tassil selle pilt ilutsebki. Käisime järves jalgupidi sees ka ära, soe vesi ja liivane põhi ja tohutult peesitajaid. Värskendus ku
lus ära. Kohalikust Spar poest ostsime veel paar veini ja õlut ja edasi Horvaatia poole.
Horvaatiasse jõudsime enne 18.00. Tankla onu soovitas ööbima sõita Plitvice kanti, mulle mõte sobis. Ees ootab veel 2,5h sõitu.
Geps juhatab Plitvice kanti mingit eriti hullu teed pidi ja tegemist peaks olema kiireima võimalikuga :) Arvatavasti mingi vana tee, igatahes sõit kulges mööda mäe külge üles ja alla ja mööda väikeseid mägikülasid ja põlde. Tohutu idüll - väikesed majad, lilled rõdudel ja akende ees, laud-toolid maja ees kus inimesed õlut jõid ja päeva sündmusi kajastasid, valged jänesed mustade kõrvadega mängivad rohu sees, naabril maja kõrval lamba aedik. Kõik see on pikaks külaks venitatud.
Ööbisime peaaegu Plitvice pargi kõrval Korona suures kämpingus. Suhteliselt künklik pind, niet oli tegemist et telgile tasane pind leida. Õhtul kerkis üles probleem, mis saatis meid terve Horvaatias oldud aja - kuidas saada telgivaiad kaljusesse pinnasesse?!?
03. august, teisipäev
Plitvice rahvuspark - 300m2 suurune
järvede rahvuspark asutati 1949a. Iseäranis tuntakse seda vapustavate koskede poolest- Pargis on 16 järve ning külastajad liiguvad rindi mööda kaldaäärseid radu ja üle jalgsildade (tsiteering raamatust).
Hommikul kl 10 ajal parki. Tohutu järjekord väravate ees. Kui sisse ära sai siis mida km edasi seda hõredamaks rahvast radadel jäi. Aga nii kui sisse saadud läks ka pildistamiseks - esimesed järved ja kosk Vesi oli selge, kõik kalad oli vee alt näha. Esimeses järves tegime kaladest oma 10 pilti - issand kui vahva, läbi vee näeb kalu. Edaspidi suutsime emotsioone talitseda ja vahtisime kalu nisama, enam ei pildistanud. Kasutasime ära võimalust paadiga veits edasi sõita järve mööda ja siis hakkas jälle pihta pildistamine ja üles ja alla mööda mägesid ronimine. Teiselpool parki sai kasutada mägironibussi teenust ja pool maad tagasi bussrongiga sõita. Ning siis olime kuidagi järvi ümbritsevate küngaste otsas, kust sai ilusaid postkaardi pilte teha. Tegimegi.
Tekkis arutelu, kas Eestis ka midagi siukest on - mäed, järved, kosed, selge vesi, kalad. Kui Lahemaa, Rõuge, Piusa, Ontika, Hinni kokku panna siis vist saak pool ära.
Ööbima sõitsime Trogir linna lähedale kämpingusse.
04. august, kolmapäev
Lähimasse linna Trogirisse läksime kohaliku paadiga. Nägu 15 kuna ja sõit võttis aega umbes pool tundi. Loomulikult ilmusid kähku välja fotokad ja asusime rannajoont pildistama.
Trogiris nägin elus esimest korda palme, järgnes pildiseerija. Sadama kõrval pitsakohas võtsime reisi esimese paljudest pitsadest - oli hea, õhukese põhjaga ja puha. Kolasime mööda linnatänavaid, pildistasime - palme, kitsaid tänavaid, lilledes treppe, merd, valgeid laevu, kassi lillepotis.
Vanalinn asus väikesel saarel, mis on mais
maaga ühendatud silla abil ja saarelt läheb sild teisele saarel, Ciovo saar, käisime seal ka korra ära, ronisime künka tippu, võhm väljas ja alla tagasi. Väike kohvi kohvikus ja taimetäiendus.
Maismaal käisime turul, ostsime viinamarju ja virsikuid. Eeldasin et lõunapool on puuvili odavam, aga pettusin.
Linnast sai kaasa võetud paar magnetit ja postkaardid.
Ah ega see linn midagi erilist ei olnudki, rohkem jääbki meelde linnana, kus ma nägin esimest korda palmi. Oligi lihtsalt vana maju täis kitsaste tänavatega vanaaegne linn.
Ööbisime samas kämpingus kus eelmise öögi.
05. august, neljapäev
Tänane päevaplaan: Split ja Salona.
Osale seltskonnale jättis eilne paadisõit vist nii kustumatu mulje, et veits Trogirrist kaugemal asuvasse Splitti otsustati ka minna paadiga. Marsruudiks siis ööbimiskoht - Trogir - Split - Trogir - ööbimiskoht. Ülejäänud osa seltskonnas otsustast pool päeva kohalikus rannas peesitada ja teise poole päevast olevat nad autode taga vilus jahtunud.
Panime gepsi "Split" sisse ja teele, esimene ülesanne oli leida parkimiskoht. Kuna kaarti polnud, oli ainult gepsi poolt määratud kesklinna mingi punkt, siis otsisime ühe tänava 3-kunalisest parkimistsoonist, võimalikult jalakäijate tänava lähedalt, mis loogika järgi peaks olema vanalinn.
Enamuse aega veetsime Diocletianuse palees.
Härra D oli imperaatoriks 284 aastal ning asus tohutut Rooma impeeriumit ümber korraldama. Pärast 20-aastast valitsemist taa
ndus D ühiskondlikust elust ning aastal 305 kolis paleesse, mille ta tuntud arhitek
tidelt oli Spliti lahe äärde tellinud. Pärast D surma 313 rakendati paleed haldusruumide ja asevalitseja residentsina. Palee nurki märkis neli kandilist torni ning neli torni põhja-, ida, ja lõunaküljel, aga mere pool oli kaart
ega lodža (tsiteering raamatust).
Mina ajasin raamatus näpuga järge, et mis mingi post on ja R pildistas. Tiirutasime palees vist oma 4 tundi, sisse-välja 4st väravast, pildistasime peristüüle, mauseoleume, kitsaid tänavaid. Väike eine pitsakohvikus. Jahutasime ennast purskaevudes ja linnakraanide all. Tohutu palavus ikka.
Teine punkt täna oli Salona linn. Tegu varemetega.
Iidne Salona linn on tuntud Rooma vare
mete poolest. I sajandil pKr püstitasid roomlased amfiteatri, teatreid, templeid, terme, foorumi ja tornidega linnamüürid ning Salonast sai kõige rikkam ja rahvarohkem linn Aadria mere ranniku keskosas. 614 purustasid avaarid ja horvaadid Salona ning linn jäeti maha. Hooned ja kirikud riisuti paljaks ning kividest sai uusi ehitisi (tsiteering raamatust).
Tunne oli uhke küll, müüride ja pesemeiskohtade ja amfiteatris jalutada. Kuna mingil hetkel otsisime amfiteatrrit valest kohast siis näppasime vaevatasuks pooltooreid viinamarju. Leidsime ka mingid tumedad marjad aga igaks juhuks ei proovinud. Kuigi kahtlus oli, et needsamad olid ka Trogiri turul väikeses karbis müügil.
Ööbisime jätkuvalt samas paigas, ja õhtusöögiks tegime lõpuks purgiseljanka ära.
Jätkub hiljem...
